6 põhjust, miks lapsed peaksid palju mängima!

Öeldakse, et mäng on lastetöö ja see on tõsi! Mäng on see, kuidas lapsed õpivad tundma maailma, iseennast ja üksteist. Mängimiseks pole õiget ega valet viisi. See algab käe kartuliputru pistmisest kuni videomängude mängimiseni või aknast välja vaatamiseni.

Lapsed ei vaja mängimiseks uhkeid mänguasju ega tohutut kiitust. Nad vajavad aega, ruumi ja vabadust, et uurida neid huvitavaid ideid. Pole tähtis, kuidas see välja näeb, kui lapsed mängivad, siis nad õpivad.

1. Mäng arendab kujutlusvõimet ja loovust.

Mängu ajal arendavad lapsed oma kujutlusvõimet. Nad loovad väljamõeldud mänge või kombivad väljamõeldud maailmades. Nad loovad oma reeglid ja õpivad neid reegleid järgima või vastavalt vajadusele kohandama. Need on kasulikud oskused elus navigeerimiseks ja suhete arendamiseks teistega.

Sümboolne mäng on võime kujutada ühte objekti teisena. Näiteks pulgast, ämbrist ja käbidest võib saada keedulusikas, pott ja maitsvad koostisosad. Sümboolne mäng on tervisliku arengu oluline osa. See arendab oskusi, mida lapsed vajavad edaspidiseks õppimiseks ja probleemide lahendamiseks

2. Mäng soodustab kognitiivset kasvu.

Mida tähendab kognitiivse kasvu soodustamine? See tähendab, et mängimine on terve aju arengu jaoks hädavajalik.

Struktureerimata mäng on aeg, mil lapsed juhivad ise oma mängu. Neid ei seo graafikud ega täiskasvanute juhitud tegevused. Struktureerimata mäng aitab lapse ajul positiivselt areneda. See tugevdab ja suurendab närviühendusi ajus. Need on teed ajus, mida me mõtlemiseks kasutame.

Struktureerimata mäng aitab samuti üles ehitada ja tugevdada aju prefrontaalset ajukoort. See valdkond mõjutab seda, kuidas laps õpib, lahendab probleeme ja omandab teadmisi oma keskkonna kohta.

3. Mäng pakub emotsionaalset ja käitumuslikku kasu.

Kui täiskasvanud tunnevad end ülekoormatuna, taandume tegevustesse, mis meid rahustavad. Käime jõusaalis, laulame sõpradega karaoket, jalutame ümbruskonnas, rohime aeda või mängime lauamängu. Need tegevused aitavad muremõtteid eemale viia. See on viis tuua mängulisus tagasi meie ellu ja viia end kokku elus asjadega, mis aitavad meid maandada.

Lapsed on samasugused, kuigi vajavad palju rohkem mänguaega. Sage igapäevane mängimine võib aidata vähendada ärevust, stressi ja ärrituvust. Samuti aitab see tõsta rõõmu ja enesehinnangut.

Täiskasvanud, kes jälgivad lapsi mängimas, võivad aidata neil emotsioone paremini mõista, nimetades neid. Näiteks: “Tundub, et olete homse kooli mineku pärast närvis”. Kuulamine ja küsimuste esitamine näitab lastele, et täiskasvanud hoolivad. See annab teada, et nende tunded ja kogemused on olulised.

Mäng on suurepärane õpetaja. Mängu kaudu õpivad lapsed maailmas navigeerima viisil, mida nad saavad mõista ja töödelda. Nad uurivad, kuidas töötada rühmades, jagada, pidada läbirääkimisi, lahendada konflikte ja enda eest rääkida.

4. Mäng parandab kõneoskust.

Lapsed on sündinud keele õppimiseks. Alates sünnist arendavad nad mängu ja suhtlemise kaudu keele- ja kirjaoskusi. Imikud ja väikelapsed õpivad uusi sõnu, kui täiskasvanud kirjeldavad seda, mida nad näevad, kuulevad ja teevad. See aitab lastel arendada kuulamisoskust ja õppida kuulma sõnade helisid.

Mängu kaudu õpivad lapsed suhtlemist. Nad saavad harjutada edasi-tagasi vestlust, isegi kui nad ei saa rääkida! Lugude jagamine raamatutes, suuliselt või näilise mänguna aitab neil mõista, kes nad on ja nende rolli kogukonnas. Lood õpetavad ka keele toimimist ja narratiivide ülesehitust.

Kasulikud on ka mänguasjad ja mängud. Väikeste mänguasjadega mängimine aitab arendada kätes väikseid lihaseid, mis omakorda aitab kaasa kirjutamisel. Keskendumismängud arendavad vaatlus- ja tähelepanuvõimet. Need oskused toetavad lugemise mõistmist, aidates lastel loetut mõista ja rakendada.

Kui lapsed kooli astuvad, on mäng jätkuvalt oluline. Uuringud näitavad, et õpilased pööravad pärast struktureerimata mängupausi oma tööle rohkem tähelepanu. Mängimine suurendab uudishimu ja uudishimulik meel on õppimiseks valmis.

5. Mäng julgustab suuremale iseseisvumisele.

Lastel on sageli vähe võimu või sõnaõigust oma igapäevaste tegevuste üle. Nad veedavad suure osa oma päevadest, kui neile öeldakse, mida teha, millal teha ja kuhu nad peavad minema. Mängumaailmas on neil võimalus kehtestada reegleid ja olla see, kellel on võim. Nad võivad olla juhid ja täiskasvanud võivad olla need, kes kuulavad ja võtavad juhiseid.

Iseseisev mäng on sama oluline kui teistega mängima õppimine. See aitab lastel arendada tugevamat iseseisvustunnet. Lapsed, kes mängivad omaette, tunnevad end paremini teiste ülesannetega iseseisvalt hakkamasaamisel ja nende sobivuse väljaselgitamisel. Nende oskuste arendamine aitab kaasa isegi edaspidisele rühmasisesele suhtlemisele. Üksi mängivad lapsed saavad sotsiaalseid näpunäiteid õppida, jälgides grupi suhtlust kaugelt.

Omaette mäng võimaldab lastel katsetada oma loovust ja ideid. Üksi olles ja isegi igavledes võtavad laste ajud väljakutse vastu. Nad leiavad uusi ja põnevaid viise enda stimuleerimiseks. Nagu Albert Einstein ütles, “vaikse elu monotoonsus ja üksindus stimuleerib loomingulist meelt.”

6. Mäng edendab füüsilist vormi.

Olenemata sellest, kas nad mõistavad seda või mitte, on laste kehad loodud olema aktiivsed. Lastel on väga suur vajadus füüsilise mängu järele, see on igasugune mäng, mis paneb nad liikuma. See on osa sellest, kuidas nad õpivad oma keha kasutama ja tugevdavad ühendusi ajus.

Regulaarsel ja aktiivsel mängul on positiivne ja kaugeleulatuv mõju tervisele kogu lapse elu jooksul. Olenemata lapse võimetest, huvidest ja võimalustest aitab füüsiline mäng lapsel:

Igapäevane õues viibimine on samuti võtmetähtsusega. See toetab laste vaimset tervist ja suuremat eneseregulatsioonivõimet. Olenemata ilmast, pange lastele selga ilmastikukindlad õueriided, et nad saaksid väljas kvaliteetaega veeta. Nad naasevad tuppa rõõmsamana ja pingevabamana.